5.1 Analüüsib ja hindab oma tegevust õppeprotsessis, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused.

Minu professionaalne kasv koolitajana on tulnud aastatega – seda nii erialaseid materjale uurides, kui ka õppides oma õpetajatelt ja koolitatavatelt. Samas toimub elukestev õppimine laiemas, igapäevases plaanis. Seda kasvõi igapäevaste juhusituatsioonide, uute inimestega kohtumise, loetud, kuuldud, nähtud uudise või teate jpm kontekstis.

Analüüsin enda tegevust nii paralleelselt koolituspäeva jooksul kui selle möödudes ning vastavalt järeldustele korrigeerin vajadusel oma tegevust. Teadvustan endale, millises faasis probleem on ning mida saaksin selle parandamiseks ette võtta. Näiteks juhul, kui grupis mõni uus harjutus “ei tööta”, teen endale selle kohta kohe märkmeid. Olen harjutusi nii korrigeerinud kui ka kavast täielikult eemaldanud. Olukorras, kui grupis on liige, kelle vaimne võimekus jääb ilmselgelt alla üldisele ning seetõttu koolitatav end ebamugavalt tunneb, olen olukorra lahendamiseks võtnud ühendust koolituse tellijaga, kuna koolitus peab olema igale liikmele jõukohane.
Pidev enesereflektsioon koolitajana on minu jaoks professionaalse kasvu tagajaks.

Minu kui koolitaja huvi koolitatavate teemade vastu innustab mind veelgi rohkem õppima, mida pean ühtlasi ka enda tugevaks küljeks – uurima, lugema, praktikas õpitut kasutama ning kõike eelnevat oma koolitustel jagama.

Siinkohal võin eelneva kinnitusena järgneva näite tuua. Alustades lastega perede tugiisikute koolitamisega, lisandusid tugiisikutele mõne aasta pärast erinevad sihtrühmad – sõltlased, töötud, pagulased ja varjupaigatotlejad, kellega abistajad tööle soovisid asuda. Muutunud olukord esitas väljakutse mulle kui koolitajale, mille tõttu lisaks konkreetsete sihtrühmade kohta teoreetilisi materjale uurides asusin ka vastavate klientidega praktiseerima.

Teadlikku õppeprotsessi sisenedes olen ennastjuhtiv õppija ja loon õppimisvõimalusi vastavalt oma eesmärkidele ise. Sean endale koolitaja rollist tulenevalt lähi- ja pikaajalisi eesmärke. Enda arenguvajadusena näen eelkõige muutuvas maailmas vajadust olla teadlikum erinevatest veebipõhisest rakendustest ja osata parema kvaliteediga veebipõhiseid koolitusi läbi viia. Eelneva olen püstitanud lähieesmärgina, olles end järgnevatele kuudele temaatilistele koolitustele registreerinud.

5.2 Hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.

Pean oluliseks enda tasakaalus hoidmist füüsilisel, vaimsel ja emotsionaalsel tasandil. Füüsilise tervise hoidmise ja säilitamise teemadel räägitakse meedias ja veebis sageli. Olen kursis tervisliku toitumise ja liikumisvajadusega ning teen end toetavaid valikuid igapäevaelus.
Vaimse ja emotsionaalse tervise teadliku hoidmisega olen teadlikult tegelenud viimastel aastatel. Valin sündmusi, kus osaleda ja inimesi, kellega kohtuda. Lisaks eelnevale olen õppinud oma koolitajakoormust reguleerima, jättes piisavalt puhveraega lõppenud koolitusest järelduste tegemiseks, enesereflektsiooniks, taastumiseks ning järgneva koolituse ettevalmistuseks. Olen oma kogemuste põhjal aru saanud, et mulle ei sobi paralleelselt kahe samasisulise koolituse läbiviimine. Koolitus- ja tunnikava järgimine aitas küll järje peal olla, kuid suulisi näiteid ei suutnud ma enam ühel hetkel meeles pidada, millises grupis olin rääkinud ja millises mitte.

Osalen regulaarselt supervisioonis, et saada kõrvaltvaataja pilku, toetust ja juhendust oma seisundile ja tegemistele. Aprillist 2020 on minu superviisoriks Ester Väljaots, kellega regulaarselt, keskmiselt kord kvartalis kohtunud olen.

5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanuhariduse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest.

Enese eri- ja kutsealane täiendamine toimub süsteemselt ja teadlikke valikuid tehes, koolitustel ja täiendõppel osaledes ning vastava (teadus)kirjanduse, uuringute ja statistikaga tutvumisel. Hoian regulaarselt silma peal nii EPALE, Andrase uudistel kui Eesti täiskasvanukoolitaja kogukonna teadetel. Samuti külastan Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehte.

Teadvustan süvenevaid trende, näiteks väiksemate gruppide ja personaalse õppe suundi. Töötute kontekstis on järjest olulisemaks saanud töökohapõhine õpe, mis muudab selles valdkonnas ka koolitusmaastikku.

Osalen erinevatel enesetäiendamiskursustel ja koolitustel, kus lisaks huvipakkuvale teemavaldkonnale analüüsin koolitajaid ning nende koolitusmeetodeid ja – võtteid. Enamasti leian uusi mõtteid, mida enda koolitaja töös kasutada saaksin või vastupidi – kuidas kindlasti ise koolitajana teemat edasi anda ei soovi.

Enesetäiendamine toimub lisaks erialasele kirjandusele vastava teemavaldkonnaga seotud inimestega suheldes ja kogemusi vahetades.