1.1 Selgitab eelnevalt välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid).

Koolitustellimuse saamisel selgitan tellijalt koolitusgrupi õpi- ja erivajadused ning eesmärgid, mis võimaldavad konkretiseerida oodatavad tulemused. Täpsustan konkreetselt üle, keda on koolitusele oodata, mis võimaldab eeltoodust lähtudes koolitusprogrammi koostamist alustada. Viin meelsasti enne koolitusi läbi eelintervjuusid (nii tugiisiku kui kogemusnõustajate puhul), mis võimaldab kaardistada saadud lisainformatsiooni analüüsi põhjal sihtrühmale olulisi teemasid, mida koolitusprogrammi sisse kirjutan.
Samu sihtgruppe koolitades (nii tugiisikuid kui töötuid) olen nii koolitatavate tagasisidest kui enda praktilisest kogemusest lähtuvalt (tugiisikutöös) teinud koolitusprogrammis efektiivsemate tulemuste saamiseks korrektuure, mida järgnevates koolitusrühmades ellu rakendan. Psüühikahäiretega kogemusnõustajatele täiendkoolitust tehes pidin arvestama nende erivajadustega ning seetõttu ei olnud võimalik läbi viia samasuguseid harjutusi, mida teistes gruppides kasutanud olin.
Jälgin muutusi, suundi, trende ja vajadusi ühiskonnas, mille mõju koolitustel kajastan. Samuti alustan koolitusi sissejuhatava osaga, kus lisaks koolitusprogrammi tutvustamisele selgitan osalejate ootused sisu ja teemavaldkondade ja küsimuste osas. Esile kerkinud vajadusi ja esitatud soove käsitlen ka koolitusel.

1.2 Koolituskava koostamine ja koolituse planeerimine

Olles analüüsinud tellija ja konkreetse sihtgrupi õpivajadusi, asun koolitusprogrammi koostama ja koolitust planeerima. Iga koolitus on erinev, seega tuleb ka sama teema puhul koolituskava üle vaadata ning korrigeerida. Terviku tagamiseks lähtun õppekavamudelist, jälgides koolituse eesmärke, õpiväljundeid, teema ülesehitust, sobivaid läbiviimise meetodeid ja tulemuste hindamist. Juhul, kui on selgunud, et on vajalik koolitusprogrammis muudatusi teha, annan sellest tellijale teada. Sõltuvalt grupist võib sama õppekava alusel koolitusprogramm varieeruda- õppijad võivad oma erivajaduste tõttu olla näiteks aeglasemad, mille tõttu tuleb ajapiirangute tõttu teatud mööndusi teha ning otsustada prioriteetsemate teemade kasuks.

1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja valib meetodid, lähtudes koolitusprogrammis (õppekavas, selle olemasolul) koolitusprogrammis/õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.

Koolituse tellijalt sihtgrupi õpivajaduse ja -väljundite saamisel asun koolituse sisu ette valmistama, arvestades tervikliku koolituse loomise põhiprintsiipe. Arvestan täiskasvanud, kui ennastjuhtiva õppija eripäraga, mida õppematerjalide ja töölehtede väljatöötamisel silmas pean. Mõtlen läbi koolitusmetoodika ning kasutan õppijate kontsentreerumisvõime säilitamiseks ning koolitustunni vaheldusrikkuse säilitamiseks erinevaid aktiivõppemeetodeid. Koolitusgruppide tagasiside põhjal võin öelda, et aktiivset õppimist eelistatakse passiivse ehk loengu – tüüpi õppevormile. Koolituste algusfaasis on ette tulnud ka pisut häiritud õppijaid, kes on eeldanud koolituse läbiviimist loengu – tüüpi vormis, mis võimaldaks neil passiivselt osaleda ja seda just vanemaealiste hulgas.
Kindlasti arvestan koolitusmeetodite puhul osalejate vanust. Näiteks noorte koolitusgrupi ja 55+ vanuses õppurite puhul kasutan erinevaid meetodeid. Viimaste puhul kasutan nende elukogemust arvestades rohkem diskussiooni, arutelusid ning palun neil endil oma elust näiteid tuua. Noortegruppides armastatakse liikuda ning erinevad rollimängud võetakse meelsamini vastu.
Õppematerjalide puhul arvestan ka nende praktilisust ja reaalset kasutusvõimalust edaspidises elus. Koolitusmaterjali koostamisel arvestan samuti grupi tagasisidet ning enesereflektsiooni – kui mõned materjalid või töölehed nö “ei tööta”, siis korrigeerin neid vastavalt või vahetan välja, koostades uued.
Lõppfaasis kontrollin veelkord üle õpiväljundite vastavuse koolitusprogrammile ning koolituskava ja sisu kooskõla.

1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.

Muutuv ühiskond nõuab ajakohastamist ja muudatusi ka koolitusprogrammides. Olles ise koolitatavatel teemadel praktik (nii tugiisiku kui kogemusnõustamise teemadel), tean, mis on oluline ja vajalik, et teadmised praktikaga kooskõlas oleksid. Hoian end kursis trendide, uudiste ja asjakohaste uuringutega, kasutades saadud teadmisi õppeprotsessis õppija õpieesmärkide toetamisel.
Õppematerjalide uuendamine toimub lähtuvalt vajadusest. Ilmestan võimalusel õppeprotsessi, kasutades meedias esitatud teemade päevakohalisusest (näiteks pagulasteemaga seoses) tulenevalt erinevaid videoklippe, mida hiljem rühmatööna analüüsida võimalik on. Õpperühma eripära tingib olemasolevate õppematerjalide korrigeerimise vajadust. Näiteks erivajadustega töötutele suunatud koolitustel olen koolitatavate haridustasemest lähtuvalt pidanud õppematerjale arusaadavuse parandamiseks lihtsustama.

Õppe sisu ajakohastamise võimalusena kasutan tugiisikukoolitustel reaalses elus aset leidnud juhtumi analüüse, mida peale grupitööna lahendamist suures ringis arutletakse. Eelnev meetod on praktilise suunitlusega ja võimaldab teoorias omandatud teadmisi testida.

Õppematerjalide allikatena kasutan kõikvõimalikke infokanaleid, alustades näiteks teemakohaste uudiste, internetiuuringute, raamatute ja lõpetades teadusfilmide ning videoklippidega, mida tunni kontekstis analüüsida ja mille üle diskuteerida. Arvestan autoriõigustega viidates allikale.