1. Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist.

Minu koolitusvaldkonnad kätkevad endas erinevaid teemasid. Olen spetsialiseerunud järgnevatele sihtgruppidele: tugiisikud, kogemusnõustajad ja töötud.

Üheks minu koolitusvaldkonnaks on tugiisikuteema. Olen sellel alal töötanud alates 2006. aastast ning valinud praktiseerimiseks ja oma teadlikkuse avardamiseks erinevaid sihtgruppe – puudega isikuid, sotsiaalmajanduslikes raskustes olevaid peresid, sõltlasi, töötuid, pagulasi ning varjupaigataotlejaid. Minu vastava valdkonna koolitajakogemus tuleneb lisaks teaduskirjanduse tundmisele ning sellel alal end pidevalt täiendades ka ise praktikuna konkreetsete eluliste situatsioonide ja dilemmadega kokku puutudes. Huvitav on lugeda vastavas valdkonnas Eestis läbi viidud uurimistöid. Koolituse ülesehitus sümbioosis teooria ja praktikaga on koolitatavate tagasiside põhjal eluline ja kaasahaarav, kuna teema valdamine toimub mõlemal tasandil.

Teisele põhilisele sihtgrupile – töötutele – koolitusi läbi viies keskendun lisaks etteantud teemadele nüanssidele, mis kergendavad koolitatavate elu ja igapäevast hakkamasaamist. Ammutan koolitusteks inspiratsiooni enda arenguvajadustest lähtudes ning ühiskonnas toimuvate tendentside muutudes. Praktiseerin ja katsetan eriala- ja täiendkursustel omandatud teadmisi ise, olles enne teistele soovituste ja nõuannete jagamist seda enda või oma klientide peal kogenud. Töötan lisaks ka sotsiaaltöötajana rehabilitatsiooniasutuses, millest tulenevalt on töötutega ning nende reaalsete dilemmadega kokkupuude igapäevane. Töötutele Töötukassa vahendusel koolitusgruppe tehes hoian end kursis esitatavate muutuvate nõuete ja trendidega, osaledes vastavatel koolitustel. Viimastel kuudel on Töötukassa ühtlustamas töötuid koolitavate koolitajate taset, viies läbi nii tööklubi kui tööharjutuse seminare ja koolitusi, millest huviga osa olen võtnud.

Erinevate koolitajatega suhtlemine annab lisaks koolitaja erialateadmisi uurides jagada ja saada nõuandeid praktiseerijatelt.

2. Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.

Koolitajana lähtun andragoogika põhiprintsiipidest. Täiskasvanud õppija on teadlik, ennastjuhtiv, sõltumatu ja motiveeritud isiksus, kes kasutab ajaressurssi oma vajadustest lähtudes eesmärgistatud tulemuse saamiseks. Minu kui koolitaja ülesanne on lähtuda teemavaldkonna ja õppegrupi eesmärkidest, olles ise seega eelkõige õppija toetajaks ning suunajaks. Täiskasvanud õppija väärtustab õpitu praktilist suunitlust, mille tõttu pean väga oluliseks käsitletava teema näitlikustamist ja teooria rakendatavust.

Kompetentsi tõendamiseks toon näite psüühikahäiretega töötute gruppidest. Olen teemaks võtnud koolitatavate elulise probleemi – kuidas tulla toime oma ärevusega, et tegevused väljaspool kodu tehtud saaksid. Oleme teinud rollimänge ning õppinud läbi selle ametiasutustega suhtlemist, et ärevusega toimetulekut reaalses elusituatsioonis kasutada saaks. Õpitu kohta on grupiliikmed andnud tagasisidet, nii oma õnnestumiste kui ebaõnnestumiste kohta, millest jällegi kõik üheskoos õppida on saanud.

3. Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.

Igal õppijal on oma arengueesmärgid, mida sõnastades saab teadlikult nende suunas liikuda. Õppimine on elukestev protsess – hindan ja väärtustan koolitatavate elu- ja õppimiskogemust, soodustades ja julgustades kogetut avatult ka rühmas jagama. Eeltoodu teeb täiskasvanud õppijate koolitamise osalejate väga variatiivsete elukogemuste tõttu põnevaks ning see rikastab õppetunde oluliselt. Kõik soovivad oma kogemusi jagada, kui nende poole oskuslikult ja nende elu ja kogemusi väärtustavalt pöörduda.

Grupis, kus oli elult väga räsida ning ilmselgete alkoholisõltlase tunnustega naisterahvas, muutus meie grupis staariks, kui käsitlesin tugevustele suunatud lähenemist. Esmapilgul arvas ta, et ei oska, ei tea ega taha midagi, kuid pehmel moel suunates selgus, et ta on oskuslik korvipunuja. Suurima heameelega õpetas ta grupile oma oskusi ning läbi selle tõusis tema enda enesehinnang ning ka staatus grupis.

Lisaks väärtustan täiskasvanute koolitamisel koolitatavatega partnerlussuhet ja koostööd, sealjuures silmas pidades, et vastutus ja valikud õppesituatsioonis on koolitatava omad. Gruppe alustades võtan olulise aja omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks, et neist üheselt ja ühtmoodi aru saadaks. Pean oluliseks grupiliikmete vahel eriarvamuste aktsepteerimist, mis ei tähenda teise arvamusega nõus olemist. Usaldusliku koolitusõhkkonna tekke aluseks loen vastastikust lugupidamist. Tolerantsus ja empaatiline hoiak koolitatavate suhtes sõltumata nende sihtgrupist on minu kui koolitaja jaoks eetilisuse alus. Usalduse, turvalisuse ja “vettpidavuse” (konfidentsiaalsuse) tekkel hakkavad grupiliikmed oma väga isiklikke teemasid ja läbielamisi grupis esile tooma.

Arvestan õppijate individuaalseid erinevusi ning õppimise taset. Lisaks eelnevale lähtun seisukohast, et alati võib koolitatavate hulgas minust mõne teema osas kompetentsem ja teadlikum isik olla. Näiteks on ühes koolitusgrupis osalenud psühholoogi hariduse ja kauaaegse töökogemuse koolitatav, kes omapoolseid täiendusi teemadesse tõi, mille eest teda tunnustasin ja tänasin. Sellistes olukordades säilitan professionaalsuse, hoides koolitaja kutse mainet ning olen avatud suhtumisega diskuteerija, aktsepteerides teemakohaseid täiendavaid kommentaare. Kokkuvõttes julgustasin teda omapoolseid näiteid tooma, mis muutis koolituse veelgi külluslikumaks.

4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte.

Järgin Eesti Vabariigi seadusandlust, sh Täiskasvanute koolituse seadust, olles teadlik seadusandluse muudatustest ja end sellega kursis hoides. Koolituste korraldamisele esitatud nõudmised on mulle kui koolitajale eetiliseks alusraamistikuks, õigusteks ja kohustusteks, millest lähtun.

TÄKSi järgi peab täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema piisav täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Olen teinud täienduskoolitusasutusele, kellele koolitajan teenust olen pakkunud, ettepaneku ruumide vahetamiseks, kuna minu arvates ei olnud õppekeskkond “piisav”. Asusime kultuurimajas, ilma akendeta ruumis, kus lisaks olid ventilatsiooniprobleemid. Minu pöördumise peale paigutati grupp ümber valgusküllasesse avatavate akendega saali.

Samuti olen täienduskoolitusasutusele partnerina teinud ettepaneku parandada nende tegevuse kvaliteeti. TÄKSi alusel on koolitusasutuse tegevuse kvaliteet oluline kriteerium. Mina lepingupartnerina esindan koolitajatele koolitusasutust, mitte ainult ennast. Seisan selle eest, et ka asutus, keda koolitajana esindan, kohtleb õppegruppi kõiki kvaliteedikriteeriume arvestavalt, alustades eelpooltoodud ruumidest ja lõpetades vahendite varustatuse, tunnistuste kättesaamise ning koolitatavatele ettenähtud lõunasöökide kvaliteediga.

5. Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.

Sõltuvalt koolitusrühmast võib tagasiside andmine varieeruda. Näiteks tugiisiku ja kogemusnõustajate koolituste puhul viin läbi enne koolituse toimumist eelintervjuud, veendumaks õppija sobivuses antud õppele ning seda talle ka tagasisidestades.
Koolituse algusfaasis uurin koolitatavate ootusi koolitusele, et neid siis kinnitada või ümber lükata, kui tegemist pole teemakohaste soovidega. Teemasid käsitledes kasutan erinevaid kaasavaid aktiivõppe meetodeid, milles on alati oma kindel koht õppijatele tagasiside osas. Näiteks testide tegemisel ei piirdu ma üksnes selle täitmisel skoorimistulemuste teatamisega, vaid sageli harutame küsimused või väited üksipulgi lahti ning arutleme esilekerkivaid teemasid. Lisaks eelnevale õpetan koolitatavaid enda käitumist ja oma harjumusi teadvustama, pöörates õpitu läbimisel tähelepanu esilekerkivatele situatsioonidele.
Näitena võin tuua teema, kus ajurünnaku meetodil kaardistasime ettevõtjale vajalikke omadusi. Üheks oluliseks omaduseks toodi fokusseerimisvõime olemasolu. Lisasin teoreetilise osa aju närvivõrgustiku kujunemisest ning kuidas igaüks saab oma fokusseerimisvõimet järk-järgult parandada. Seejärel palusin igaühel kirjeldada, kuidas tema seda omadust oma igapäevaelus arendab. Koolitustunni jooksul kiputi oma mobiiltelefone näppima, mille tagajärjel tõstatasin fokusseerimisvõime arendamise teema uuesti ning võimaluse hakata kohe vastavat omadust harjutama, pikendades telefonist eemalolekuaega järk-järgult kasvõi minutihaaval. Kokkuvõtvalt toon õpitu tagasisidena kohe praktikasse ja reaalselt kasutatavaks.

Keskendun enamasti õppijate tugevustele, neid läbi selle jõustades-võimestades. Arendamist vajavad küljed olen esile toonud kui väljakutsed, mille poole püüelda. Koolituse lõppfaasis viin tagasiside saamise – andmise “seljakoti kaasapakkimise” harjutuse näol läbi, kus lisaks mulle endale ka grupiliikmed üksteisele soove jagavad.

6. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.

Eesti keel on minu emakeel ning selle korrektne ja selge kasutamine on minu kui koolitaja jaoks väga oluline ning iseenesestmõistetav kriteerium, järgides seda nii oma koolitustel ning koolitusmaterjalide koostamisel. Noortegruppides küsin kõnes esineva slängi puhul aeg-ajalt grupiliikmetelt alternatiive korrektsete vastete kohta, et teadvustada eesti keele ilu. 

Kõne selgust ja head nii kirjalikku kui suulist väljendusoskust on koolitatavad minu ühe tugeva küljena sageli esile toonud.

7. Kasutab asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.

Erinevad IKT vahendid alates arvutist ja projektorist kuni veebipõhiste materjalideni kuuluvad minu ameti õppeprotsessi iga etapi loomulike vahendite hulka, ilma milleta koolitajatööd enam ette ei kujutakski.  Aidates kaasa koolituste huvitavamaks, vaheldusrikkamaks ja mitmekülgsemaks muutmisele, toovad need mitmepoolset kasu nii koolitajale kui koolitatavatele. Kasutan veebipõhiseid keskkondi (Mindmup, Mentimeter, Youtube, AnswerGarden jms), õppeprotsessi läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel.  Näiteks on ka koolitatavate poolt heakskiidu leidnud erinevate temaatiliste õppevideode esitamine, mille põhjal jätkuna arutelusid ning grupitöid teha saab. Samuti jagan koolitatavatele veebipõhiselt materjale, eelistades Google Drive.

Praegusel infoajastul tuleb veebipõhistesse materjalidesse allikakriitiliselt suhtuda ning seda teadmist olen ka enda poolt koolitatavatele jaganud. Veebipõhiste tekstide kasutamisel pean oluliseks autorikaitseseadust, viidates allikale. Olen osalenud oma teadmiste täiendamiseks ka Andrase meistriklassi poolt korraldatud koolitusel “Digiturvalisus”, kas vastavat teemat käsitleti.